FILM: Captain America

Chris Evans – Captain America / Steve Rogers
Hayley Atwell – Peggy Carter
Sebastian Stan – James Buchanan ‘Bucky’ Barnes
Tommy Lee Jones – Colonel Chester Phillips

Süžee:
Captain America keskendub Marveli Universumi varajastele päevadele, kui Stewen Rogers (Chris Evans) osaleb vabatahtlikult eksperimentaalses programmis, mille tagajärjel muutub ta supersõduriks nimega Kapten Ameerika. Kapten Ameerikana ühendab ta oma jõud Bucky Barnes’i (Sebastian Stan) ja Peggy Carter’iga (Hayley Atwell) sõjas kurja HYDRA organisatsiooni vastu, mille eesotsas seisab kurikuulus Red Skull (Punane Kolju(?)). [Rottentomatoes.com]

Arvamus:
Üleüldiselt on süžee hästi üles ehitatud ning erinevalt teistest Marveli Universumi filmidest on sellel ka loogiline üles ehitus. Juba filmi algusest võib tähele panna väikseid märke, mis teevad lõpuks Captain Americast just tema. Kuidas tuli tema heatahtlikus ning ohvrimeelsus. Tema tahtmine sõdida oma riigi eest, oma väiksest kasvust, kaalust ning haigustest olenemata.

red skull 1991

red skull 2011

Algselt ajas Captain America selga kül koomiksist tuntud liibuva riietuse kuid õnneks ei mindud selle mõttega kaugemale ning muudeti ta natukenegi realistlikumaks (mis oleks paha näiteks Ämblikmehe puhul, kuid kindlasti mitte selle filmi puhul).

Ühe asjana märgiks ära, et Chris Evans näitleb selles filmis üllatavalt hästi. Kui ta mängis Fantastilise Neliku filmides Inimtõrvikut ei suutnud ta kuidagi seda osa tabada ning ta jäi meile, kui vaatajatele kuidagi väga kaugeks.
Ehk on asi selles, et Chris Evans on suudetus selle filmi alguses kuidagi eriti tillukeseks muuta või tõesti mängib ta oma osa väga hästi välja aga ma sooviks õnnitleda teda sellegipoolest.

Samuti tasub ära märkimist Hugo Weaving, kes selles filmis teeb hämmastavalt hea rolli. Ega pärast Agent Smith’i mängimist Matrixis on teda raske kujutleda hea tegelase mängimises (jah, LOTR’is tundus ta minu jaoks kuidagi kohatu) seega Red Skull – täiuslik tema jaoks.

Mis mulle selle filmi juures meeldib on asjaolu, et nad ei kaldunud filmi tegemisel liigap alju süžeest eemale ning ta nägi tegelikult päris palju välja nagu propagandafilm. Ja ega see koomikski oli algselt sellena mõeldud.

Üleüldiselt on tegu päris kiire tempolise filmiga, mis pole ei liiga aeglane ega liiga kiire ja ei hüppa ühelt teemalt teisele nagu tegi seda Thor.

Igatahes soovitan ma teil seda vaadata, kui te olete huvitatud Marveli koomiksitest.

Dragonball: Evolution (2009)

Director:

James Wong

Writers:

Ben Ramsey (screenplay), Akira Toriyama (novel)

Cast

Justin Chatwin – Goku
Yun-Fat Chow – Master Roshi
Emmy Rossum – Bulma
Jamie Chung – Chi Chi
James Marsters – Lord Piccolo

Synopsis: A young boy named Goku seeks out upon his grandfather’s dying request to find the great Master Roshi and gather all seven Dragon Balls (of which he has one) in order to prevent Piccolo from succeeding in his desire to use the Dragon Balls to take over the world. [Rottentomatoes.com]

So hello there and sorry for being away for so long. I just haven’t had the time to watch any new movies. And with the first one I trip on a disaster. Oh lucky me.

Green Bean monster known as Piccolo

If any of you have ever seen the anime that this movie is based on then please skip this move, because it’s horrible in every sense.

At first when I saw this movie I could see many parallels with the Airbender movie. The same mistakes, over leaping etc. But for some reason I felt okay about that. Maybe because I wasn’t so passionate about the Dragonball series. The story was always great but still there where too many below the belt jokes. Well, at least in that manner the movie keeps the line.

Haven't I seen this from somewhere. Oh yes, from another aweful movie - Transformers.

But first the story. I would like to say that the only thing that is left the same as in the series are the dragonballs. The characters are there but only by name. First, in the series, Goku and Piccolo have known eachother from the time they’ve been growing up, but in the movies the story is different. In the series the master isn’t his grandpa. And the mistakes go on and on. There is no real connection between the movie and the series.

In other aspects,this seems like another Hollywood action movie. Not much thought is put into this. There are the same things as in any ‘boy-meets-girl’ movie and an usualy ‘hit-em-in-the-face’ movie.

This movie is worth nothing. Even if it was a stand alone project.

But one thing kept me wondering for the whole movie. If everyone else, who matters in this movie is asian, why isn’t Goku?!

My opinion for this movie is 1/10 and I recommend you NOT to see it.

This is all for me, see you guys next time.

Indiana Jones and the Kingdom of the Crystal Skull (2008)

Director:
Steven Spielberg

Writers:
David Koepp (stsenaarium), George Lucas (lugu), and 3 more credits »

Osatäitjad:

Harrison Ford – Indiana Jones
Blanchett, Cate – Irina Spalko
Allen, Karen (I) – Marion Ravenwood
LaBeouf, Shia – Mutt Williams
Winstone, Ray (I) – ‘Mac’ George Michale

Süzee:

Olles sunnitud lahkuma Marshalli kolledžist, kahtlustatuna kommunismis, on Indy sunnitud ühendama oma jõud noore mässumeelse Mutt’iga, kes teab ainukesena ühe kõige hämmastavama arheoloogilise objekti – Akatori Kristall pealuu – asukohta. Nii, kui Indy ja Mutt seavad end teele otsima Peruu erinevatest otstest kullast linna, mõistavad nad kiiresti, et nad ei otsi seda üksi. Nõukogude agendid on sellest samuti väga huvitatud. Nende pealik on jääkülm iludus Irina Spalko, kelle eliitüksus otsib üle terve maailma Kristall Pealuud. Nad usuvad, et see võib aidata Nõukogude liidul maailma vallutada.

Indy ja Mutt peavad leidma mooduse kuidas välitda kommuniste, järgima läbimatud teerada, hakkama  saama vaenlaste ja sõpradega kellel on küsitlevad motiivid ning kõige tipuks peatama Kristall pealuu sattumist valedesse kätesse

[—]

Olles põhilise ülevaate süzeest andnud asun siis oma arvamuse juurde.

Peaks algatuseks ära mainima, et ideed on esitatud eelkõige filmi vaatamise järjekorras. Nimelt tegin filmi vaatamise kõrvale pidevalt märkmeid (mida ma märgin ära kursiivis), mis ka siin blogis ära toon.

Mulle tundus filmi alguses siiralt, et Indiana Jones on oma võlu kaotanud. Ma ei tea, kas asi on selles, et Harrison Ford on vanaks jäänud või on lihtsalt stsenaarium väga halvasti kirjutatud. Samuti paneb dialoog kohati nina krimpsutama ning pead raputama. Aga üldiselt peab ütlema, et esmamulje järgi kordama stsenaarium küll kohati väga halvasti kirjutatud.

Näitlejatöö kohta oskan mainida, et tegelikult on see päris hea. Algne arvamus oli mul väga kriitiline, kuid Harrison Fordi ning Kate Blancheti tegelaskujud kasvasid filmi jooksul külge. Ometigi on Shia LaBeouf’i näitlemine väga nigel ning ta ei suuda kuidagi mind oma tegelaskujusse uskuma panna. Ehk on viga selles, et ta on oma maine Transformeri filmidega ära rikkunud või lihtsalt selles, et ta on halb näitleja. Ma arvan, et mõlemat.

Filmi jooksul tekkisid mul väga mitmed küsimused. Näiteks, kas filmid alguses näidatud riikliku tähtsusega objekti valvatakse tõesti nii väheste inimestega. Eriti kui Ameerika oli surmahirmus kommunistide ees.

Mis mule kohe alguses silma jääb, et see Indiana Jones ei taha olla füüsika seadustega väga järjepidev. Kui te vaatate, siis te ilmselt mõistate (vihja: magneetiline kast)

Ja loomulikult see kurikuulus külmkapi nali. Võrreldes eelnevate Indiana Jones’i filmidega mis järgisid ikka järjepidevalt füüsika reegleid siis noh, see viskab naad muretult üle selja ning ei vaata isegi tagasi.

Muidugi ajas näo muigele kui see Koristaja sarjast ‘The Scrubs’ mängis filmis CIA vms. agenti.

Aga pärast seda fiaskot jätkub film oma vanades jälgedes, mis teeb kohe südame alt soojaks.

Mida täpsemalt ma siis täpsemalt mõtlesin. Nimelt olgugi, et algus on väga aeglane ning selle kallal võib vist lõpmatuseni närida, jätkub film oma tavalist Indiana Jonesi rütmi pidi. Kui möll juba algab, siis enne lõppu see ei peatu. Oli hetki, kus mulle meenus isegi noorem Indy ning tegemised.

Aga mis mulle väga meeldib on vanem animatsioon, mida kasutatakse selle filmi lendamis steenide juures.

Jalaga kubemesse naljad, mis rikkusid mitmed väga põnevad kohad ära.

Mõnusad rõvedad surmad tõid jälle vanad Indy filmid silme ette. Nii hea, et lausa tulid külmavärinad peale.

*KOKKUVÕTTE SISALDAB SUURI SPOILEREID*

Kokkuvõtteks ütlen, et üldises plaanis pole filmil mitte kui midagi viga ning minu algsed kahtlused said ümber lükatud. Aga see lõpp, oh jumal see lõpp. Ma poleks midagi hullemat ette kujutada saanudki. Indiana Jones on alati tegelenud üleloomulike jõududega aga kuulge Spielberg ja Lucas, see, mis teie tegite oli täpselt, mida South Park kujutas. Indiana Jonesi vägistamine. UFOD? mis teil mõtteis oli, see lihtsalt suutis korraga välja imeda selle hea tunde, mida eelnenud tund aega oli tekitanud. Juba oli meeles noore Indy seiklused ning kuidas ta pandora laekaga mässas ning siis tulete teie ning virutate mind oimetuks. Ning, et asi oleks lõplik lööte jalaga munadesse ka, andes justkui mõista, et Shia LaBeouf’ist saab uus Indiana Jones.

Saades sellega peaaegu kõik oma mõtted ära räägitud annan lõpliku hinde. Kuna suurem osa filmist oli  täitsa okei ning osa isegi hea siis väga madalat skoori anda ei saa. Kuid algus ja lõpp on täielik jama seega langetan seda ikka päris metsikult.

Olen täna natuke leebem ja annetan 7/15. Film on vaadatav aga korraliku elamust sellest kahjuks ei saa.

Treiler:

UCSKICTF

Up in the air (2009)

Produtsent:

Jason Reitman

Stsenaristid:

Jason Reitman
Sheldon Turner
Walter Kim (Novell)

Osatäitjad:
George Clooney – Ryan Bingham

Vera Farmiga – Alex Goran

Anna Kendrick – Natalie Keener

Jason Bateman – Craig Gregory

Kui ma vaatasin esmakordselt oscarite parima filmi nominente siis pidin häbenedes tunnistama, et ma ei teadnud suurem osa neist filmides ning ilmselt ainult kahte olin näinud. Seetõttu võtsin eile ka endale teatud määral eesmärgiks kõik seal nimekirjas olevad filmid ära vaadata ja alustasin ma filmist “Up in the air”.

Geroge Clooney tegelaskuju on selles filmis see inimene, keda teised firmad palkavad oma töötajate vallandamiseks. Ta on vana, aga tema meetodid on see eest hästi välja kujunenud ning ta suudab iga inimesega kontakti luua. Ta lendab aastas oma 300 tuhat miili ning ei peatu kuskil kauem kui tal tarvis on. Kogu tema elu on pakitud tema kohvrisse, hetkeni kui tema firma otsustab kõik töötajad maa külge ‘aheldada’. Nimelt üks firma uutest töötajatest pakub välja võimaluse vallandada inimesi interneti teel. Clooney ei ole aga nõus oma elurütmi muutma ning võtab endale eesmärgiks näidata noorele naisele, et interneti teel kannatab vallandamise kvaliteet märgatavalt. Sellest väiksest tõestamisest saab aga Clooney eneseavastamis retk.

Alguses suhtusin ma sellesse filmi väga suure eelarvamusega, kuna olin just lõpetanud kitsevahtijate filmi vaatamise, mis oli..eks ta midagi oli. Head muljet see mulle ei jätnud. Kuid kõigest hoolimata suutis see film mind üllatada (pole ilmselt ime, et ta parima filmi kategoorias Oscaritel kandideeris). Kõigest hoolimata on Clooney’le jäänud külge see ‘tola’ märk otsaette, mis juba ainuüksi ei suuda mind panna teda tõsiselt võtma. Tal justkui on loll komme iga 5 aasta tagant teha üks eriti loll film, millega ehk keegi tema nimega raha  saab sisse kasseerida.

See pole aga selline film. See on hea.

Clooney võime näidelda välja just seda isikut, kes keeldub nägemast seda, mida kõik tema pere liikmed on talle justkui nina alla hõõrumas kukub hästi välja. Teisisõnu, ta suudab näidelda ning välja paista kui täiesti normaalne ning tunnetega inimene. Täpselt nagu igaüks meist. Väljast ilus, muretu ning noor kuid tegelikkuses vana, sõltuv ning täis probleeme.

Kuid kui te olete näinud filme “Cruel Intentions” ja “Thank you for smoking” siis teil on juba väike ettekujutus milline see film saab olema. Kui aga mitte, siis soovitan teil see ära kaeda.

Huvitava nüansina on filmi sisse toodud vallandamine. Taustaks aga majanduskriis ning suur vallandamiste laine.

Rating: 12/15

Trailer:

Whip it (2009)

Produtsent:

Drew Barrymore

Stsenaristid:

Shauna Cross (stsenaarium)
Shauna Cross (novell)

Osatäitjad:
Sarah Habel – Corbi
Ellen Page – Bliss Cavendar
Shannon Eagen – Amber
Marcia Gay Harden – Brooke Cavendar
Edward Austin Austin – Pageant Coordinator
Mary Callaghan Lynch – Val

Arvamus:

‘Whip it’ algab kui tavaline tiineka film, kus peategelanna Ellen Page on kihlveo peale oma juuksed siniseks värvinud olgugi, et ta peab mõnekümne minuti pärast lavale iludusvõistulse jaoks paar rida lausuma. Standard puberteediea rebel käitumine.

Perekond millesse noor neiu on sündinud kujutab endast väikest (aga ka tavalist) disfunktsionaalset peret. Isa on õllekõhuga spordifänn, kes ei julge oma abikaasaga tõsistel teemadel rääkida, kartes tema mulli lõhkuda. Ema üritab oma unistusi läbi oma tütarde ellu äratada, seejuures pidades just oma nooremat tütart justkui pere ainukeseks lapseks. Ning siis on Ellen Page, kes ei taha olla kõike seda, mida ema sooviks. Tema tahab olla omamoodi ning teha just seda, mis talle meeldiks. Ta küll ei tea mis see on, aga kindlasti ei ole selleks iludusvõistlused.

Ühel poeretkel leiab ta aga flyeri ning sealt saab alguse tee rollerderby ning jalust pühkiva armastuse maailma.

Sellel filmil on juba algusest peale väike tiineka filmi maitse juures olgugi, et filmi fookus hüppab ühelt teemalt teisele olemata kordagi midagi kindlat. See haarab endasse kõike ning seob need teemad ühte. Veidral kombel (olgugi, et tegu on päris ühelt emotsioonilt teisele hüppava filmiga) ei ole kordagi soovi mul seda filmi edasi kerida (ja mõistke, see tunne on mul päris paljude filmide puhul).

Kui täiesti aus olla siis on natuke keeruline selle filmi kohta midagi rääkida, sest mingeid erilisi emotsioone see minus ei tekitanud. Pigem vaataks ma seda filmi ajaviitena kui aga eesmärgipäraselt , sest kindlasti ei leia te siit midagi erilist nagu seda leiab teistes Ellen Page’i filmides – Hard Candy (2005) ja Juno (2007).

Omapärast külge on natukene küll selel filmi juures näha. See hetk kuidas 17 aastane tüdruk mõistab, et ta on sattunud üksikemade ning elu hammasrataste vahele jäänud inimeste maailma. Ning sel hetkel ta mõistab, et tegu ei olegi nii glamuurse maailmaga kui ta arvas.

Kõigele sellele aitab ilusti kaasa filmi suurepärane soundtrack, mis on teema, stiili ning ajastukohane. Rohkem kui kord tuli mulle pähe, et seda filmi sobiks ka väga ilusti saatma ka Joy Divison. Oleks olnud kasvõi üks Joy Divisoni lugu siis ma oleks veel rohkem õnnelikum olnud, kuid ma jäin sellegagi rahule.

Ma ootasin selle filmi puhul tegelikult palju rohkemat aga see mis mulle filmi lõpuks kätte jäi oli ka täitsa hea.

Rating: 9/15

Trailer:

From Paris with love (2010)

Seda peab küll nentima, et see poster, mis ma siia panin on küll päris naeruväärne.

Produtsent:

Pierre Morel

Stsenarist(id):

Adi Hasak (stsenaarium)
Luc Besson (lugu)

Osatäitjad:

John Travolta – Charlie Wax
Jonathan Rhys Meyers – James Reece
Kasia Smutniak – Caroline
Richard Durden – Ambassador Bennington

Esmapilgul võiks arvata, et selle filmi puhul on tegu kas järjekordsa ameerika action filmiga või et kuna John Travlota seal mängib siis kas ühte või mõnda teist stereotüüpi aga ei. Ütlen juba ette, et kõigest hoolimata võin pärast filmi lõppu öelda, et tegu ei ole kindlasti tavalise Hollywoodi actionfilmiga.

Lühidalt aga sisust. Filmi keskmeks on USA suursaadiku assistent Jonathan Rhys Meyers, kes töötab kogu hingega ametikõrgenduse nimel. Ta tahab saada osaks taktikalisest rünnakuüksusest. Osavalt oma abikaasa ning töö vahel laveerides saab ta lõpuks võimalus ennast tõestada. Siin tuleb mängu ebatavaliste meetoditega ameerika spioon John Travolta. Kahekesi söövad nad end mööda narkodiilerite toiduahelat üles leides lõpuks midagi suuremat ja üllatavamat kui nad eales lootnud olid. Ei hakka spoilima.

Siit saab alguse laibahunnik ning suur kogus plahvatusi. Action on selles filmis nagu action ikka. Väga puhtsakoeline ning ei olegi üritatud midagi muud saavutada. Küll aga valmistab üllatust süzee ning tegelaste ebatavaline ja inimlik käitumine. Tavaliselt ma actionfilmist sellist asja ei oskaksi oodata.

Kuna tegu on siiski päris mainekate näitlejatega siis standardid olid kõrgel ning neid ka täideti. Dialoogi ei kritiseeriks, kui ainult märgiks ära Kasia Smutniaki kohati väga kesise rolli täitmise.

Aga nagu ükski film ei olnud ka see ilma vigadeta. Kõige rohkem jäid hinge kriipima see, et produtsent/stsenarist oli otsustanud sisse tuua mõned Travolta tuntumad filmid. Või vähmalt mõned read sealt. Kes teavad midagi filminduse ajaloost tunnevad nii mitmeski kohas ära ‘
Pulp Fiction (1994)’ (hint: royal with cheese) või siis neile kes väga Tarantinot ei jälgi ‘Be Cool (2005)’. Neid reference võiks jäämagi ära tooma kuid seda ma tegema ei hakka.

Võttes kõike eelnevat kokku siis ütleks, et kindlasti ei olnud tegu millegi märkimisväärsena aga ka mitte millegi halvana. Vaadatav film, korraliku ülesehituse ning meeldivate näitlejatega.

Rating: 8/15

Trailer:

Legion (2010)

Produtsent:
Scott Stewart

Stsenaristid (WGA):
Scott Stewart
Peter Schink

Osatäitjad:
Paul Bettany –Michael
Lucas Black – Jeep Hanson
Tyrese Gibson – Kyle Williams
Adrianne Palicki – Charlie
Charles S. Dutton – Percy Walker
Kevin Durand – Gabriel

Arvamus:

Legion on üleüldse üks väga segane ning hüppavalt kiire storyline’iga film ning väga raske jälgida. Tundub nagu oleks üritatud ühte 600 leheküljelist raamatut mahutada kahe tunni sisse. See ei tule aga just kõige paremini välja.
Lühidalt on loo keskmeks üks naine ning väljaspool abielu sündinud laps, kes on mingil selgitamatul põhjusel inimkonna ainuke lootus ellu jäämiseks. Väga tähtis roll on antud ka ühele poisile keda mängib Lucas Black (tundud filmidest nagu Tokyo Drift) , kes seda naist armastab ja tahab last kui oma üles kasvatada. Ometigi ei armasta naine teda vastu. Kõlab juba nagu mõni mehhiko seebiseriaal aga oodake, lugu läheb kohe paremaks.
Seejärel tuuakse mängu inglid (?), kes on maale saadetud inimesi nende pattude eest karistama. Tsiteerides filmi: „kui jumal oli eelmine kord inimeste peale saatis ta uputuse, seekord saadab ta inglid“.
Ehk siis kogu stoori keerlebki ühe söögiköha ümber, mis asub pärapõrgus ning peategelase ning tema lapse kaitsmise ümber.
Alguses tundub film isegi täitsa korralik, kuid film tõmbab kaua aega käima ning siis kui hoog on sees kihutab se nii kiirelt mööda, et sul jääb üle vaid arutleda, et „mis see nüüd oli?“.
Samuti tundub, et selle aasta filmide trendiks on seosetu dialoog, naiivsus ning mõtete lugemine. Palun keegi kirjutage subtiitritesse mida tegelased mõtlevad, et ma ka filmist aru saaks.
Kõik tegelased usuvad üksteisi poole sõna pealt ning pärast ühte juhuslikku juhtumist on äkki mingi ala spetsialistid. Filmist ei puudu ka üks raske lapsepõlvega poiss, kes avab end justkui täiesti juhuslikult. Sama juhuslikult otsustab ta ka päästa väikse poisi.
Filmi kõrghetk oli ilmselt see, kui endine ingel Michael dual-wieldib kaks M16 relva. Eelkõige seetõttu, et see on filmi ainuke hetk kui sa EI mõtle kui mõttetu see film on.
Legion on potentsiaali täis kuid produtsendil läheb meelest see ära kasutada. Filmis on kindlasti mitmeid häid kohti, mida saaks edasi arendada (kasvõi hetk kui üks tegelastest on sümboolselt pahupidi ristile riputatud ning paisete käes piinleb).
Filmis on üritatud luua justkui sümbioosi mitmete erinevate kultuuride vahel kuid kokku on tulnud justkui pajaroog, kuhu on pandud liiga palju toiduaineid nind mida on liiga kaua keedetud.
PS. Tegu peaks olema õudusfilmiga kuid tegelikult oli filmis ainult 1 õudne koht.

Eestisse jõuab film alles 12. Märtsil seega võtke kuulda minu hoiatust ning hoiduge seda filmi vaatamast.

Rating: 4/15

Trailer:

Twilight Saga: New Moon (2009)

Produtsent:
Chris Weitz

Stsenaristid (WGA):
Melissa Rosenberg (screenplay)
Stephenie Meyer (novel)

Osatäitjad:
Kristen Stewart – Bella Swan
Taylor Lautner – Jacob Black
Robert Pattinson – Edward Cullen
Billy Burke – Charlie Swan
Ashley Greene – Alice Cullen

Arvamus:

Teile, kes te pole näinud Twilighti saaga esimest filmi soovitan teil enne selle filmi vaatamist ära kaeda. Mitte, et see just hea oleks aga siis mõistate te ‘New Moon’ sisu. Juhul kui te pole näinud siis järgnevale kleebin ette suure sildi *SPOILER ALERT!*

Nimelt jätkub lugu inimlikke tunnusteta Edwardi ja Bella idüllilisest elust, kus see eelmisest filmist jäi. Kõik armastavad kõiki ning elu on lihtsalt ilus. Seda hetkeni kui Bella oskab Cullenite ilusa valge vaiba verega ära rikkuda ning seetõttu otsustab Edward Bella maha jätta. Sealt saab alguse kogu ülejäänud film.

Eelkõige kirjeldaks seda filmi järgnevaga. Lugu on ühest poisist, kes kasvab üles aga siis kaotab oma ainukese särgi ära. Seda otsib ta aga kogu ülejäänud filmi taga (seda poissi näete ka selle postituse alguses olevalt posterilt).

Kui aga nüüd sarkasmist taanduda ja võtta kogu film kriitilisema vaatluse alla siis tegu oli üpriski halva filmiga. Esimene film tehti kõigest 48 päeva ning üliväikse eelarvega. Juba ainuüksi see andis sellele filmile mingi erilise hõngu. ‘New Moon‘ aga seejuures üritati teha ühte korralikku filmi, mis aga ei kukkunud üldse välja. Palju raha raisati CGI’le mis nägi aga odav välja. Ehk oleks nad saanud oma vaatajate tähelepanu vähemal heavisuaalse poolega hajutada (nagu tegi seda Avatar), kuid ei. Pigem jäi see filmi vaadates pidevalt kriipima.

Selle filmi dialoog oli samuti õudne. Laused ei olnud kohati omavahel seoses ning tundus, et kõik suudavad justkui üksteise mõtteid lugeda ning ligi 75% sõnadest jääb ütlemata.

Samuti, mis ära märkimist väärib on Kristen Stewarti häbiväärselt halb rolli täitmine. Suurel ekraanil näeb ta välja nagu surnud kala, arvutiekraanil aga nagu gupi.

Kokkuvõtteks võiks ma öelda, et tegu oli minu jaoks ilmselt selle aasta kõige halvema filmielamusega ning ma tahan oma elust 2te tundi tagasi. Kindlasti ei soovitaks ma seda filmi mitte kellelegi teisele kui Twilighti raamatute hardcore fännidele.

Hinne: 2/15

Treiler:

tere MAAILM

Siia hakkavad ilmuma minu ja loodetavasti ka mõne muu asjaosalise arvamused ning kriitika filmimaastikul toimuva kohta. Kritiseeritav film ei pruugi olla just kõige uuem aga loodetavasti leiate siit nii mõnegi vajaliku hoiatuse aga ka hea filmisoovituse.

Tere tulemast meie arvamuste hulka.